Sellega on ikka nii, et kui käid ära,
kasvõi ainult kaheks päevaks ja kolmeks ööks,
ei tule sa iial enam tagasi samasse kohta.
Miski on võõras.
Aeg on teine.
Teine aastaaeg.
Oli kõrgsuvi, kuum ja valge.
On midagi muud, niiske tuul.
Ja esimesed kollased tuled
õhtul akendes.
Ja ka teatri mõttes.
Lavastus on vahepeal hingama hakanud.
Stseenid on läinud täpsemaks
neis on rohkem ruumi, õhku,
pole enam seda rabelemist.
Aga kui palju on veel teha!
Kostüümid, valgus, üleminekute täpsus,
heli!
Aeg, mis tundus alguses pikk,
hakkab näima aina lühem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar