Suveteater
on ühe mehe sarnane,
kes leidis ükskord talvel oma taskust
paar peenrakurgi- või suvikõrvitsa seemet
ja mõtles, oot-oot,
tuleb kevad, ilmad lähevad soojaks
ja linnud hakkavad laulma,
ma teen nad õige maha,
eks ole näha, kas lähevad idanema.
Ja ta tegi.
Ja eks suvel nähtud seal peenra peal kasvamas
ühte ja teist.
Ja saadi süüa ja kiideti,
et on küll head kurgid,
on küll head kõrvitsad
ja salat ja sibul ja till.
Ja siis sai suvi mööda
ja päevad läksid jälle lühikeseks
ja valgus ei paistnud enam sisse küüni tagumisest uksest
ja seda lugu ei mäletanud enam keegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar